....veelkord heita seljast ülekaaaaaaaal! Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord! Veel kord rõõmsalt vormis olla!
Okei, selle viitega Kukerpillidele saime nüüd ühele poole! Ühesõnaga - jälle üks blogi, kus mingi tšikk proovib kaalust alla võtta ja kui keegi seda lugema sattuma peaks, siis ilmselt ei saa ma takistada teie peast läbi käivaid mõtteid nagu: "Jälle?!"või "Ahah, taaskord mingi kaalulangetusblogi, mis ilmselt umbes pooleteise kuu pärast soiku jääb kui ta enam ei viitsi, sest postitused, kus halatakse, et kaal ikka kuidagimoodi langeda ei taha, kuigi patustatakse ainult "vahel harva", on muutunud juba uueks normiks".
Teate, mis? Ma ausalt ei hakka siia kirja panema eepost, kus ma pühalikult luban, et selle tšiki ja selle blogiga niimoodi küll ei lähe ja kuidas ma olen oma kõige pühamaks missiooniks võtnud "sel korral" kindlasti vastu pidada ja hakkama saada. Tõde on see, et ma olen oma elus seda kaalulangetamisevärki täitsa mitu korda proovinud, kuskil 2-3 korda ka väga tubli olnud ja täitsa arvestatavaks perioodiks väga hea vormi saavutanud, aga kahjuks on neid kordi kui olen küll peas otsuse vastu võtnud ja mõne aja eeskujulikult vastu pidanud, kuid lõppkokkuvõttes ikka "paksuks" jäänud, kordades rohkem, mistõttu hoiatan siin padupessimismiäärmuslasena, et kui see kord siin ei peaks juhtuma olema neljas edulugu, siis no hard feelings, eksole 😊 ? See kõik muidugi ei tähenda ilmselgelt, et ma ei plaaniks proovida ja anda endast parim, muidu poleks sellel päevaraamatul ju üldse mõtet.
Tegelikult on nii, et olen siin ideaal- ja mitte-nii-ideaalvormi vahel kõikudes teinud varem kõike muud kui oma kaalusekeldustest blogi pidanud ja mõtlesin, et ehk sel korral (näete, jälle see müstiline "sel korral", nagu ahelsuitsetaja, kes sajaviiekümnendat korda "maha jätab") saab just see olema üks minu edu võtmetest - no et kui läheb kirja, on raskem patustada või nii...
Mõned disclaimerid ka enne kui päriselt pihta hakkame: ma tean väga hästi, et selgitused-põhjendused-vabandused nagu "aega ei ole jooksmas käia", "ei ole jaksu iga päev kolme korralikku söögikorda vaaritada" ja "kui on nii palju kohustusi on nii raske keelata endale seda, mis mõtte tööle paneb", ongi AINULT vabandused. Asi on ikkagi kinni tahtmises, enesekontrollis ja ajaplaneerimises, aga kuna ma selle blogikese siin nii endale toeks või niiviisi loonud olen, siis luba ma vahel natuke halan ka. Tegelikult on ju see sihi silme-ees hoidmine, enesekontroll ja ajaplaneerimine just need asjad, mis kogu selle kaadervärgi keeruliseks teevad. Usun, et kui mul oleks isiklik kokk, kes päevast päeva vaid "õigeid" asju õigeks kellaajaks kokku vaaritaks ja isiklik assistent, kes päevakava koostaks, poleks ma hoopiski selline pehmeke nagu praegu - Hollywoodi staarid, kel need hüved olemas, ju ei ole... või kui on, siis ainult korraks, et siis jälle imekiirelt ja imeväel tippvormi tagasi jõuda.
Kokkuvõtteks - kui sa selle bloginurgakese siin üles leidsid ja sulle minu jõukatsumised rasvavoltidega huvi pakuvad, oled igati teretulnud kaasa elama. Järgmises postituses kirjutan natuke lähemalt nende rasvavoltide varasemast elukäigust ja sellest, kuidas esimese matši maha pidada kavatsen.
Okei, selle viitega Kukerpillidele saime nüüd ühele poole! Ühesõnaga - jälle üks blogi, kus mingi tšikk proovib kaalust alla võtta ja kui keegi seda lugema sattuma peaks, siis ilmselt ei saa ma takistada teie peast läbi käivaid mõtteid nagu: "Jälle?!"või "Ahah, taaskord mingi kaalulangetusblogi, mis ilmselt umbes pooleteise kuu pärast soiku jääb kui ta enam ei viitsi, sest postitused, kus halatakse, et kaal ikka kuidagimoodi langeda ei taha, kuigi patustatakse ainult "vahel harva", on muutunud juba uueks normiks".
Teate, mis? Ma ausalt ei hakka siia kirja panema eepost, kus ma pühalikult luban, et selle tšiki ja selle blogiga niimoodi küll ei lähe ja kuidas ma olen oma kõige pühamaks missiooniks võtnud "sel korral" kindlasti vastu pidada ja hakkama saada. Tõde on see, et ma olen oma elus seda kaalulangetamisevärki täitsa mitu korda proovinud, kuskil 2-3 korda ka väga tubli olnud ja täitsa arvestatavaks perioodiks väga hea vormi saavutanud, aga kahjuks on neid kordi kui olen küll peas otsuse vastu võtnud ja mõne aja eeskujulikult vastu pidanud, kuid lõppkokkuvõttes ikka "paksuks" jäänud, kordades rohkem, mistõttu hoiatan siin padupessimismiäärmuslasena, et kui see kord siin ei peaks juhtuma olema neljas edulugu, siis no hard feelings, eksole 😊 ? See kõik muidugi ei tähenda ilmselgelt, et ma ei plaaniks proovida ja anda endast parim, muidu poleks sellel päevaraamatul ju üldse mõtet.
Tegelikult on nii, et olen siin ideaal- ja mitte-nii-ideaalvormi vahel kõikudes teinud varem kõike muud kui oma kaalusekeldustest blogi pidanud ja mõtlesin, et ehk sel korral (näete, jälle see müstiline "sel korral", nagu ahelsuitsetaja, kes sajaviiekümnendat korda "maha jätab") saab just see olema üks minu edu võtmetest - no et kui läheb kirja, on raskem patustada või nii...
Mõned disclaimerid ka enne kui päriselt pihta hakkame: ma tean väga hästi, et selgitused-põhjendused-vabandused nagu "aega ei ole jooksmas käia", "ei ole jaksu iga päev kolme korralikku söögikorda vaaritada" ja "kui on nii palju kohustusi on nii raske keelata endale seda, mis mõtte tööle paneb", ongi AINULT vabandused. Asi on ikkagi kinni tahtmises, enesekontrollis ja ajaplaneerimises, aga kuna ma selle blogikese siin nii endale toeks või niiviisi loonud olen, siis luba ma vahel natuke halan ka. Tegelikult on ju see sihi silme-ees hoidmine, enesekontroll ja ajaplaneerimine just need asjad, mis kogu selle kaadervärgi keeruliseks teevad. Usun, et kui mul oleks isiklik kokk, kes päevast päeva vaid "õigeid" asju õigeks kellaajaks kokku vaaritaks ja isiklik assistent, kes päevakava koostaks, poleks ma hoopiski selline pehmeke nagu praegu - Hollywoodi staarid, kel need hüved olemas, ju ei ole... või kui on, siis ainult korraks, et siis jälle imekiirelt ja imeväel tippvormi tagasi jõuda.
Kokkuvõtteks - kui sa selle bloginurgakese siin üles leidsid ja sulle minu jõukatsumised rasvavoltidega huvi pakuvad, oled igati teretulnud kaasa elama. Järgmises postituses kirjutan natuke lähemalt nende rasvavoltide varasemast elukäigust ja sellest, kuidas esimese matši maha pidada kavatsen.
Comments
Post a Comment